All my sins away.
Kaadmium
Tui Hirv
Kui viiulist on ainult keeled järel,
ööõhk saab piimjaks ohvrikivi ees.
Üks vari jälle nõretab mu sees
ja selgem mõistus lahkub tema järel.
Tuhkvalge puuvill katab hinge laipa.
Ükskõikselt joondub seinal siluett...
Mao vari siugleb vilkalt mööda vett.
Ja põlev järv. Kui oleks põrguvaip ta.
Mu kadakasse võimu nõiub mees.
Kes viimasena söendas öelda, et
las lootuslilled peegelduvad vees,
sa silmad ava, muidu järve lähed.
Nii salaja kui sosinaist saab kett
Heas usus nagu võõrad tähed.
Ma ei suuda vist kunagi öelda, mida ma tunnen. See luuletus on kolm eraldi lugu. Ja need kõik on erilised.
Rebase pool. Chill.
neljapäev, 27. september 2007
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)
0 lõbustavat trükist:
Postitage kommentaar