Sügisene ikaldus

All my sins away.


Ohh, ma olen nii väsinud..

Kas.. võiks kasvõi üks nädal olla nii, et ma võin keskenduda korraga ühele ainele, mitte nii, et pean kõikiges ainetes valmistuma tööks.

Saksa keele õpetaja võib üldse mõista lõpuks, et ma pole KOLM. Ning see, et ma talle ei meeldi, pole minu süü. Ning ta võiks pensionile minna. Seniilsusest ja inimesevihkamisest kõrini.

Ma ei jõua enam. Kell on pool üksteist ning mina õpin vene keelt. Kusjuures, üheski aines ma õieti targemaks pole saanud. Väsinud.

Üksindus.
Hoolimatus.
Väsimus.
Pinge..
pinge..
PINGE!

Seda, et.. Ma lihtsalt ei jõua. Ma olen nii tüdinenud sellest, et pean kellelegi tõestama, et ma suudan olla neli või viis, kui ma tean seda niigi ning ei armasta ainet või õpetajat.. või ma ei tea.
Kas.. mu vanemad ei võiks lithsalt mõista ja saad aru, et kui ma olen kõikiges teistes ainetes viis, siis on ebanormaalne, et saksa keel on kolm?

Ma ei taha.. Palun, päästke.. Ma ei jõua nii palju. Kui saksa keel oleks viis, oleksin ma muidu neli või kolm mujal.. Palun, palun.. jätke mind rahule.

Nyuu.. Nyuu.. *sad*