Sõgos-so naki

All my sins away.

Palju on rääkida, äärmiselt tihe päev, mul pole pikka aega nii tihedat päeva olnud. :D

Algan sellega, et "dieet", kus ma ei söö päevas praktiliselt mitte midagi, möödub suurepäraselt. Väike päevik siis xD:

1. päev - Hommikul üks jogurt, õhtul poo tükki kooki, kogu päeva jooksul veerand pakki apelsinimahla (see oli siis neljapäev).

2. päev - õhtul kell viis natuke salatit, paar lõiku liha, pisut kartulikooki, kaks friikartulit ja ehk veerand tükki liha, jäätist pisut ja maasikaid (see oli siis reede)

Milline on laupäev? :D

Ma ei suuda ennast sööma sundida. Arvan, et see on seetõttu, et mul on need rõvedad proteesid (hammastel). See on sihuke paks ja rõve plaat, mis on suulae küljes. Ja te ei kujuta ette, kui rõve ja nõme ja vastik see on, kui sa sööd ja need kuradi toidujäänused jäävad sinna külge kinni. Ma tõesti ei kannata seda. Pisut kindlasti ka need ravimid, mis söögiisu pärsivad, aga ma lõpetasin nende võtmise täna. Hakkan haigeks jääma - kolm-neli päeva on juba sihuke tunne, et heidan hinge, silmad ka läigivad, külmavärinad, väsimus.
Aga küll üle läheb. ^____^

Nojah, hommikul oli hunt e. aardejaht. Jooksime mööda linna, täitsime Meliani mõeldud ülesandeid ja saime punkte. Saime vist kolmanda või teise koha? Ma olin nii rahulolematu - tule appi, me lõpetasime kahe tunni pärast (30 ülesannet olid ja nende kontrollimine oli pääris range), peaaegu, et kõik ülesanded olid tehtud. Ma kargasin isegi paarile soomlasele sülle jne. : )
Ühesõnaga, ebaaus, mis muud. :D

Alo on lahe - ta naerab kõige peale, mida ma ütlen. Igaljuhul, mul olid kontsaga kingad terve päeva jalas. Noh, esimesed poolteist tundi oli täitsa OKEI. Aga siis hakkasid jalad väga-väga-väga valutama. Ja ma ei suutnud enam käia. Ning siis ma jäin Lollidele lihtsalt istuma ja ootasin, et mind ära toodaks vms. Siis tuli Alo appi ja juhatas mind teiste juurde. Kõik pidevalt toetasid ja vaatasid, kas ma ikka hakkama saan, nii armas.
Hunti lõpus toimus kallistamine ja MSNi vahetus. :D See on tore, et seal huntil saab alati toredaid tuttavaid nende seast, kellega ühes meeskonnas oled.

Kõige lahedam ülesanne oligi vast see, kui me hoidsime terve meeskonnaga seinast kinni ja kallistasime ja nunnutasime seina. Ning siis tuli Alo e. sitakeeraja. Me pidime viis minutit seda kinni hoidma. Ja siis neljanda minuti peal ta tuli ja tiris meid lahti. Teine kord ka, ma virutasin talle kontsaga. Ja õnneks me võitsime. x)

Peale hunti läksin siis kuldpulma. Imetore oli, pidasin kõne, kirjutasin külalisteraamatusse. Toit oli kehv, aga ma polnudki väga isukas sööja. Mammaga oli kena. Kõik nägid kenad ja ilusad välja. Mina, ma loodan, kah. Praegu on külm, ma vist toon teki ülevalt endale, nihutan diivani teleka juurde, nagu viimati augusti alguses, ja hakkan üht vene filmi vaatama ühes emmega.

Väsinud. Ema rääkis eile õhtul, et tal on isaga raske. Et isa on nii külm ja isepäine. Ning üldjuhul paarid ju muutuvad teineteise nägu ning mõlemad pooled võtavad õppust. Aga nende suhtes on alati isa voolinud emast kedagi muud. Kuid ema pole isale just palju selgeks teinud.
Ja ma ütlesin emale, et need muutused pole lihtsalt näha, kuid sisemiselt on ema jätnud isasse palju head. Siis oli ema rõõmsam. ^^ Oh neid huvitavaid abielupaare, pikaajaline suhe on nii tüütav ja väsitav.

Õde on siis toas hetkel. Vaatame filmi ja ekraanil on neeger, Liisu karjub: "See on neeger!"
On ikka kuri ja paha õde mul. xD Alles kolm ja sihuke rassist valmis juba.

Ohh.. Kas te teate seda, et ma üritan iga minut neid õnnetuid proteese lahti kangutada keelega ja neid suust välja saada. Ja täitsa automaatselt, mõtlemata, et ei tohiks nii teha. Kuniks aru saan.

Edi fraasid on mitut moodi ikka väga surematud ja samas idiootlikud. See on ikakgi mu lemmik: "Ah te võite kõik putsi ka minna :D"
Ma olen vist nõme.. ... :D

Marika loeb mu blogi, tädi Reet ütles täna.