Teie privileeg on käes

All my sins away.

Ma lubasin, et tänasel kuupäeval ma ütlen teile, mis juhtus.
Suurem osa vist teab. Aga paljud ehk arvasid, et lõpetasin siia postitamise suurest südamevalust vms. Tegelikult küll seetõttu, et kui olin just lõpetamas oma päeva postitust, ütles Vincent, et meie aeg on läbi ja, et lähme lahku. Ja peale seda, polnud enam südamevalu, olid vabadus ja kaotus korraga. :) Ma olen õnnelik, naudin seda vabadust - see on imeline, olen jälle mina ise, õnnelik, igipositiivne. Ja samas, mingi tohutu kaotus ja lein minu hingepõhjas - ma kaotasin ta, ei tahtnud, mis teha - mingis mõttes ongi ilma parem.

Siis on see viimane postitus, mis tekitas kannapöörde ja tohutu valu:

"Tegelt oli teeviit väga lahe. :D Palju nänni, flaiereid ja infot. Ma oleks saanud endale isegi tasuta mingi pangakaardi, aga ei esitanud taotlust, sest mul on hansapangas arve olemas juba.
Tupsu õnnestus kordi ja kordi ära kaotada. :D Selle üle ei imesta. Aga lahe oli see, et ma sain PEDA märgi. ^^ Oooo.
Ma lähen siis paari aasta pärast Saksamaale vahetusõpilaseks, kui mulle see võimalus antakse.
Ning gümnaasium Järveotsas? x)

Enne oli kool. Koolis mõtlesin kogu aeg pelmeenidele. xD Hullus, jah. Peale kooli käisime Solveigiga pelmeenikas, sõime palju. Hästi hea oli.

Koju jõudes toimus kannapööre ja mu plaanid lendasid sõna otseses mõttes anusesse. Homme pole maja tühi, kodus on vanaema. No fun with Vintsu. Jah, siis ma jäin tõesti kurvaks. Sihuke tunne oli, et jälle.. jälle läheb mõni asi, mida MINA, MINA olen planeerinud nii pikalt, käest väga-väga ära. Nojah, mis teha, helistasin ja kaebasin Vintsule. Nurisesin niisama.

Aga siis tuli täitsa tore mõte, et läheks Tartu homme. Saaks vanematega veel küüti. Berru juures ööbida jne. Ma oleksin nii õnnelik.. Tartus pole hirmus ammu käinud ja.. väike vaheldus oleks tore. See õnn on vist selline, mida ei saa kirjeldada. Ülim rahulolu ja tõesti rõõm. Saaks Vintsuga olla niimoodi, et ei peaks kella vaatama.. Aga see minek oleneb juba teistest. *ohe* Eks näis.

Blahaha, pühapäeval on juba advent. :) See on ju tore, siis on jõulud. Jõulukinke on see aasta vaja eriti palju teha. Ooh. :D Kinki vajab perekond, palju lähedasid sõpru ja muid nunnusid ja mõni inimene, kes on veel eriti eriline.. ning veel terve kolutäis tuttavaid, kellele viisakusest peaks midagi tegema.

*mõtleb* Ma tahaks kirjutada mõne luuletuse.. leegist, aga kuidagi lumine tuju on.


Ja ka lumi me päid kattis,
kui lamasime seal.
ta meid kaht endasse mattis.
olid kaunim kui varem eal.

:D nii palju siis leegist. See on pühendusega.. vist. Aga kellele? Ma pean veel mõtlema. Kellega ma lamaksin lumes ja näeksin temas ilusat inimest, seda õiget ilusat inimest, mitte neid, keda ma näen tihti ja palju. Keda ma lihtsalt imetlen nende ilu poolest.
Küllap ma mõtlesin välja.

Pisuke uni. Käed värisevad. Makra andis eile mu imepeavalurohu tagasi. :D Jah, see on see rohi, mis mind hulluks ajab."

- 30.11.07, reede pärastlõuna Ja viimane salm, mille kirjutasin talle

See oli nüüd viimane postitus siia. Olge tublid. Minu uue blogi aadressi saab minu enese käest.